Ornament (muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise tehnoloogia käigus kujunenud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. Eesti rahvariided on väga kaunid ning värvilised. Geomeetriline ornament kandis endas nii esteetilist kui ka maagilist tähendust. Levinud kujunditeks olid elupuu, sõõr, rõngasrist, kodarratas, kaheksaharuline täht, rist, kolmik- ja viisikoks, elupuuõis, kaksikrist ja roos. Rahvariietel olev tikand on mõjutatud Eestimaa erinevatest osadest, näiteks Põhja-Eestis on valdav lilltikand (roos, tulp). Kaheksakanna kaheksa haaret sümboliseerivad ilmakaari. See õnnetäht kaitseb meie vara, kaitseb kõike. Õnnetähena on ta ka uue päeva, uue õnne alustaja.Rahvuslik ornamentika on populaarne ka praegu, erinevaid käise- ja tanu tikandeid kasutatakse riiete, tarbeesemete ilmestamiseks.
Käsitöö oli Eesti külas kuni 19. sajandi viimase veerandini valdav viis töö- ja tarberiistade, argi- ja pidurõivaste ning kõigi muude eluks vajalike asjade muretsemiseks. Oma pere jõududega saadi eesti talus sajandeid hakkama enamiku vajaminevate puu- ja nahatöödega ning villa ja lina töötlemisega, saartel ka koduse sepatööga. Käsitöö tegemisel valitses kindel tööde järjekord, mis lähtus traditsioonidest ja kogemustest ning seostus mitmesuguste uskumustega. Eriti tähtsaks peeti tööde alustamise aega, selles etendasid olulist osa kuu faasid, ilmastikuolud või nädalapäevad.