Ornament

Ornament (muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise tehnoloogia käigus kujunenud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. Eesti rahvariided on väga kaunid ning värvilised. Geomeetriline ornament kandis endas nii esteetilist kui ka maagilist tähendust. Levinud kujunditeks olid elupuu, sõõr, rõngasrist, kodarratas, kaheksaharuline täht, rist, kolmik- ja viisikoks, elupuuõis, kaksikrist ja roos. Rahvariietel olev tikand on mõjutatud Eestimaa erinevatest osadest, näiteks Põhja-Eestis on valdav lilltikand (roos, tulp). Kaheksakanna kaheksa haaret sümboliseerivad ilmakaari. See õnnetäht kaitseb meie vara, kaitseb kõike. Õnnetähena on ta ka uue päeva, uue õnne alustaja.

Rahvuslik ornamentika on populaarne ka praegu, erinevaid käise- ja tanu tikandeid kasutatakse riiete, tarbeesemete ilmestamiseks.

Rahvuslike mustrite ja käeharjutuste sidumine.

Rahvuslike mustrite vaatlemine ja järele joonistamine mõjub rahustavalt, pingeid maandavalt. Laps saab katsetada ja loomisest rõõmu tunda. Mustrite motiivide kordus, seesmine rütm korrastab mõtteid ja pakub ilunaudingut.

Kirjutamisharjutused on lapse meelest sageli üsana tüütud, ning aega ja püsivust nõudvad, kuid rütmilised mustri harjutused teevad tegevuse tunduvalt põnevamaks. Lapsel arenevad erinevad koordinatsiooni, peenmotoorika ja esteetilised oskused; ruudustikul orienteerumine, mustri osadeks lahutamine ja uuesti tervikuks ühendamine. Nägemismälu areneb motiivi meelespidamisel, loovus ja fantaasia aitab lapsel avastada enda ümber igapäevaselt rütmide, mustrite korduseid. Sirgete ja täpsete joonte tõmbamisel areneb peenmotoorika.

Esimestes harjutustes tuleks ruudu nurkadesse teha joone alguse ja lõpu märgid ette. Ühte ja sama motiivi, kujundit võiks 6-7 korda järjest joonistada. Lapse käsi muutub peagi kindlamaks ja õige koha leidmine ruudustikul läheb kergemini.

Tori tammetõrukiri

• Ruuduline paber, pliiatsid, mustrinäidis ruudulisel paberil

1. Eesmärgiks ei ole niivõrd täpsus, vaid mustri rütmi tunnetamine
2. Lapsed peavad hoolega jälgime, et millist ruutu jälgida

-----------------------------------------------------------------
Värvide valik polnud vanasti väga lai, kuid see-eest tähendusrikas.

Põhivärvustest (toonidest) on vanimad valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane. Sinine värvus võeti kasutusele 19. sajandi algul, kui hakati sisse tooma sinikivi. Värvimise kunsti pärandati edasi põlvest põlve. Veel 19. sajandi keskel värviti Eestis lõngu ja kangaid taimevärvidega, kuid 19. sajandi teisel poolel asusid keemilised värvid taimevärvide asemele.

• Soe roheline oli nii maa, kasvavate taimede kui ka surma värv.
• Kollane seevastu tähistas päikesevalgust.
• Sügavsinine kandis endas taevast ja mõtlemist.
• Punane võis tähendada maad nagu rohelinegi, aga samas ka tugevat emotsionaalsust, väljendades verd, tuld ja armastust.

---------------------------------------

Tegevused lastega

Koolieelikutega on sobilik tegevus mustri joonistamine ruudulisele paberile. Töö kergendamiseks võib alguse ruutudesse mustri näidise ette joonistada. Hiljem saab valminud mustri näiteks paberist sokile kaunistuseks kleepida.

Arhailised mustrid. Ühtsuse ja täiuslikkuse sümbolina on ringimotiivile ehk sõõrile omistatud maagilist kaitsevõimu, mis võis üle kanduda ka esemetele. Nooriku rõivastuses on kujund olnud eriti armastatud Mulgimaa tikandeis. Arhailise taimornamendi üks põhimotiive on sõõr, mis märgina sümboliseeris lõpmatust, korda ja harmooniat, see tähistas ka elu, taevakehasid ja aja ringkäiku.

Paljud maailma rahvad on tähistanud selle kujundiga päikest või pidanud sõõri maa märgiks. Kristlik kunst nägi ringis täiuslikkust ja Jumala kui looja haaramatust. Taimtikandeis esineb mitmeid lihtsaid (pool) sõõre ja nende ornamentaalseid tuletisi. Rõngasristi (ristisüdamikuga sõõr) on teatud kui igaivana valguse ja elu märki, samas esineb kujund ristiusu sümbolite süsteemis valdavalt pühitsemisristi tähenduses. Kodarrattad (tähtsüdamikuga sõõr) on olnud mütoloogilise pühaduse ja õnne sümbolid, saatuse ja õnne märgid. Tähtsüdamikuga sõõride kristlik tähendus tuleneb selles, et kodaraid on tõlgendatud Kristuse kuue- ja kaheksaharulise monogrammina. Viimast on peetud universaalseks õnnemärgiks või taassünni tähiseks.

elupuu

sõõr	lapse	joonistused

--------------------------------------------------------------------------------------------

Sõõride joonistamine

Tegevus nelja- viieaastastega

1. Joonista üks sõõr
2. Lõika ringselt välja ja kleebi kaardile

Tegevus viie- kuueaastastega

1. Joonista ja värvi sõõr, kasuta kindlaid värve (punane, kollane, roheline ja sinine)
2. Lõika värvitud sõõri välja. Tänu laiadele äärtele (musta värvi) on kergem lõigata
3. Kleebi välja lõigatud sõõrid aluspaberile

Tegevus kuue- seitsmeaastastega

1. Joonista velgedega auto
2. Joonista ühesuurused rattad, kasuta mõnda ringset eset, näiteks klaasi põhja
3. Värvi rattad, lõika välja ning kleebi autole

Ornamendid esemetel

pikad ornamendi ribad

ornament

õllekapp

õllekapp

 Kivid ja kadakaseibid