Räätsad

Rahvusliku käsitöö teema saab viia ennemuistsesse aega. Vanasti kasutasid meie esivanemad räätsasid paksul lumel kõndimiseks, et oma toimetusi teha.

Räätsad on Kanada indiaanlaste vanad abivahendid. Eelnevalt tehke loodusvaatlus ja uurige, millised on paju oksad, kui nad talvepuhkust peavad.

• pajuoksad, neli tugevamat oksa räätsadele toeks, nuga

Tegevus

1. Painuta pajuoksad ümaralt, seo need tugeva takunööriga ühest otsast kokku
2. Pane tugevamad oksad toeks ette ja tahapoole okstest painutatud räätsa
3. Punu risti ja pikuti kanga kudumise põhimõttel jalale pind, kuhu peale toetada
4. Rahvusliku mustri värvid säti paelana räätsa põhjale kaunistuseks
5. Üks paeltest jäta pikemaks, et kinnitada sellega saabas räätsa külge

Eesti rahvuslik sümboolika

Eesti sümboolika – paekivi, sini-must-valge lipp, suitsupääsukesed, rukkilill.

Eestimaa pealinn on Tallinn, meie president töötab Kadrioru lossis, valitsus töötab Toompea lossis. Lossi kaitseb kaitsemüür koos tornidega. Toompea lossi juures asub Pika Hermani torn. Selle torni tippu heisatakse iga päev päikese tõusuga meie riigilipp ja kui päike loojub siis langetatakse riigilipp.

Ehted - Kaelaehe

Sõlg oli üks kõige iseloomulikumaid eestlaste ehetest, 19. sajandil arvati hõbepreesidel ja sõlgedel olevat raviv toime – on teada, et hõbeioonidel on tõepoolest pisikuid tappev toime!

Kui rahvarõivaid tehti põhiliselt kodus ning kui igas kihelkonnas erinesid need enam või vähem naaberkihelkonna omadest, siis sõlgi valmistasid väljaõppinud meistrid, kes töötasid peamiselt linnades. Nende tooteid ostsid talupojad laadalt või rändkaupmeestelt. Nii ei olegi igal kihelkonnal oma sõletüüpi. Sõna sõlg tuleneb soome-urgi keelest ja tähendas algselt mitte üksnes rõivakinnitusvahendit ja ehet, vaid ka üldse kahte eset ühendavat osa.

Ehted - Liimitehnikas sõled

Sõlg ja prees kuulus rahvariiete juurde kui rinnaehe ning ühtlasi rõivaste kinnitusvahend. Sõled ja preesid olid hõbedast või mõnest vähemväärtuslikust metallist. Sõlge ja preesi eraldatakse välisserva kuju järgi: sõlg on siledaservaline, prees sakiliseks lõigatud äärega. Sõled ja preesid võivad olla kujult erinevad. 13.sajandist alates olid kasutusel väikesed ümarad vitssõled ja südamekujulised sõled. 16-17.sajandil tulid kasutusele lamedad või pisut kumera keskosaga sõõrsõled. Nendest arenes 18.ja 19.sajandil eesti talunaiste kõige pidulikum rinnaehe – kuhiksõlg.

Preeside pind oli kaunistatud kirjadega. Nii sõled kui preesid olid erinesid paikkonniti suuruse, kuju ja kaunistuste poolest. Põhja- ja Lääne-Eestis, Hiiumaal ja Muhu saarel kaunistati preese värviliste (enamasti) punaste klaastahukestega, mida kutsuti silmadeks.

Ehted

Tutvustage lasteaias olevaid erinevate kihelkondade rahvariideid ja küsige lastelt, kas rahvarõivastega kantakse ka ehteid? Missuguseid ehteid on nad näinud?

Lasteaias on ehtelaegas, kus on erinevad ehted: käevõrud, kuldketid, sõled, preesid. Andke neile ülesandeks ehete otsimine, missugused kuuluvad rahvariiete juurde.

Uurime lähemalt sõlge. Sõlg on üks kõige iseloomulikumaid eestlaste ehetest, kinnitina on ta ka peale iluasja ka tarbeese.
Kui rahvarõivad valmistati kodus igas kihelkonnas, siis sõlgi valmistasid väljaõppinud meistrid, kes töötasid peamiselt linnades. Tavaliselt valmistati sõled – preesid hõbedast.

Papptaldrikust sõlg või prees

• papptaldrikud, värvilistest paberitest geomeetrilised kujundid, taaskasutusmaterjalid, PVA-liim, sprayvärv, punane küünelakk

Tegevus

1. Vali sõle muster ja mõtle millised taaskasutusmaterjalid seda mustrit meenutavad
2. Liimi need papptaldrikule ja lase tööl kuivada
3. Värvi hõbedase võ kuldse sprayvärviga üle, tee seda õues
4. Kinnituseks võid teibiga liimida haaknõela ehte tagumisele küljele või riputada paelaga kaela

--------------------------------------------------------
Tegevus

1. Joonista papile prees või sõlg
2. Kata jooned liimiga ja lase tööl korralikult kuivada
3. Õpetaja katab kuivanud töö hõbedase või kuldse pihustivärviga
4. Tee preesile küünelakiga punased silmad
5. Kui värv on kuivanud, lõika kujund välja
6. Sõle või preesi tagaküljele võib teibiga kinnitada haaknõela, siis saab seda ehtena kanda

-----------------------------------------------------------------
Kuhiksõlg on keskelt ülespoole tõstetus võrreldes tavalise sõlega. Viljandi sõled võistlevad läbimõõdult eesti suurimate - setu sõlgedega. Nende läbimõõt on paiguti üle 20 cm, kuid kuhik on märgatavalt madalam kui setu sõlgedel. Nagu Mulgimaa viljakuse sümbol, ümbritseb Viljandimaa sõle suud viljapead meenutavate kujundite pärg. Põhiosa sõle pinnast on aga dekoreeritud rosettide ja ehiskilbikestega. Viljandi tüüpi kuhiksõled ei avalda muljet niivõrd oma dekooriga, mis on kaunis šabloonne ja väheütlev, paiguti ka mitte kõige paremini graveeritud, kuivõrd sõle hõbeketta erakordse suuruse ja sära poolest. Eesti 18.-19. sajandi kuhiksõlg on ainulaadne ehe ning erineb kõigist naabermaade sõlgedest.

• paksem paber, liim, lõng

Tegevus

1. Joonista šablooni järgi sõle kujund
2. Joonista sõlele muster
3. Liimi erinevast taaskasutusmaterjalist sõle mustrit meenutavad kujundid
4. Liimi südamiku ümber lõng
5. Värvi sõlg halliks, meenutab hõbedat, lase kuivada

 Sõled ja preesid

sõletoorik	makaronidest muster	pehme keskosa	makaronidest lilled
kommikarbi kujud	kommikarbist lilled	spiraalid	papptaldrik
saaremaa sõlg	prees	prees	prees

Riided - Vöö

Vöödel ja paeltel oli rituaal- ja kinkeesemetena kindel koht eesti rahvatraditsioonis, mille tõttu eriti vööd kujunesid eesti käsitöö- ja rahvakunstitoodete silmapaistvaks esemeliigiks. Rahvas uskus vanasti, et vöö, annab kehale tuge, teeb keha üldse tugevaks ja hoiab seda haiguste eest, seepärast seoti vöö isegi ööseks ümber, et magades „keha välja ei veniks“.

Tänu vanade geomeetriliste maagiliste motiivide kasutamisele on püsinud kaua vööde sümbolväärtus. Vöö oli keerulise ornamendiga rituaalse, põlvest põlve pärandatav kõrgema astme talisman. Keeruliste ornamentidega rituaalvöödel oli võime pöörata saatust paremuse poole, seepärast kasutati neid ohtralt pulmakommetes, ohverdamisel iidsetele hiiepuudele.

Eesti kirivööd on valdavalt ühe domineeriva põhivärviga. Lisanduvad teised värvid kesktriibus ja äärises. Sagedane on vöödel 2-3 värvi kasutamine. Värvide arv võib olla ka 1 või 4. Eesti rahvapärase tekstiilikunsti vanemad värvid on seotud kodumaise taimestikuga. Punase värvi saamisel olid peamiseks värvimadara juured; pruunil- paakspuu koor, pohlavarred, sammal, käbid; rohelisel- sammal, kanarbik, koerputk; sinisel- mustikad.

Riided - Sokid

Inimesed arvasid vanasti, et rõivad varjavad teda nii külma ja paha ilma eest kui kaitsevad teda ühtlasi ka kõige „kurja“ vastu.

Mille jaoks küll sokke kanti? Arutlege lastega.

• Paksemast paberist soki šabloon, rasvakriidid, käärid, villane lõng 1 või 2 värvi), pikk sukanõel