Sõlg oli üks kõige iseloomulikumaid eestlaste ehetest, 19. sajandil arvati hõbepreesidel ja sõlgedel olevat raviv toime – on teada, et hõbeioonidel on tõepoolest pisikuid tappev toime!
Kui rahvarõivaid tehti põhiliselt kodus ning kui igas kihelkonnas erinesid need enam või vähem naaberkihelkonna omadest, siis sõlgi valmistasid väljaõppinud meistrid, kes töötasid peamiselt linnades. Nende tooteid ostsid talupojad laadalt või rändkaupmeestelt. Nii ei olegi igal kihelkonnal oma sõletüüpi. Sõna sõlg tuleneb soome-urgi keelest ja tähendas algselt mitte üksnes rõivakinnitusvahendit ja ehet, vaid ka üldse kahte eset ühendavat osa.
Sõlge meenutav kaelaehe
- Voolimissavi, tööalus, veetops, taignarull, pits ja pintsel
 |  |  |  |
Tegevus
- Käed veeretavad taignast palli, kasuta vett silumisel
- Pallist vajuta pannkook, kui ei jaksa enam vajutada, kasuta taignarulli
- Pane pitsitükk savile ja taignarulliga vajuta muster savile
- Vormi sõrmedega ehe alusel ümaraks
- Torka pintsli varrega riputusauk
- Lõika ilusa savist "kook" traadi abil aluse küljest lahti
- Pane ehe pudelikorkide peale ja neist kaarduvad kaunid rahvuslikud sõled
- Värvi kuldse värviga üle (akrüül)
 |  |  |  |
 |  |  |  |
Комментариев нет:
Отправить комментарий