Mustrite vaatlemine ja järelejoonistamine mõjub rahustavalt, pingeid maandavalt, korrastab meie seesmist rütmi ja tasakaalu. Laps saab ise luua uusi mustreid ja tunda rõõmu õnnestumisest.
Mustreid saab joonistada erinevate pliiatsitega. Laps valib ise töövahendi ja värvuse. Kinnised kujundid võib seest ära värvida.
Joonlaua abil saab küll sirgema joone, kuid vigu tuleb rohkem. Vead rikuvad mustrite rütmi ja tumestavad tegija rõõmu.
 |  |  |  |  |  |
- Lapsed harjutavad mustreid ruudustikul
- Iga laps saab ise valida paberist kampsuni, kinda, seeliku või mütsi ja selle kaunistada vabal valikul läbi poovitud mustritega
- Mustrid, mida laps ise varemalt on harjutanud on tal mustri näidiseks ees
- Seejärel valib ta omale kaks meelepärast mustrit ja teeb neid oma valitud riideesemele
Mustrite järeljoonistamisega areneb:
- ruudustikul orienteerumise oskus
- osade ja uue terviku nägemine
- motiivi meelespidamisega nägemismälu
- loovus ja fantaasia
- vaatlemise ja süvenemise võime
- peenmotoorika
- ilumeel
 |  |  |
-------------------------------------------------------------------------------------------------------
Kindad
Esimesed märgid kinnastest on avastatud Egiptuses reljeefidel. Kõige varasemast ajast on teada vaarao Tutanchamoni hauast leitud sõrmkindad. Maailma vanim sõrmkinnas rohkem kui kolme ja poole tuhande aastane. Varrastel kootud kinnastest on samuti esimesed avastused 3.-4. sajandil Egiptusest. Keskajast on teada, et kindad kuulusid katoliku kiriku piiskoppide piduliku ametirüü juurde. Kirikukindad olid valmistatud väga hinnalisest materjalist, tikandite ja vääriskividega kaunistatud. Kinnastel oli suur tähtsus valitsejate rõivastuses. Need valmistati purpurpunasest siidist, kaunistati kuld-ja pärltikanditega.
Rüütlid kandsid kindaid võitlustes kaitseks löökide vastu. Need kindad olid varustatud metallplaatidega ja valmistatud nahast.
Tülide puhul, mis nõudsid relvaga lahendamist, heideti kinnas vastase jalge ette. Kui vastane kinda üles tõstis, oli väljakutse vastu võetud.
Kinnas on olnud ka armupandiks, st. et rüütel kinnitas daami kinda endale vöö või kiivri külge ja see tõi lahingus õnne. Sõrmkindad on suursuguste daamide tualeti lahutamatuks osaks.
Eestis õmmeldi ammustel aegadel kindaid nahast ja tugevast riidest, samuti vilditud kindaid. Silmuskoe kindad on pärit 17. sajandist, alles 18.saj. lõpul hakati kuduma sõrmikuid. Kudumiseks kasutati esialgu naturaalset värvi lõngapruuni ja tumepruuni (lambapruuni, lambamusta). Värviliste lõngade saamiseks kasutati taimevärve. Külaskäigukindad kooti peenemast lõngast.
Rahvakommete ja uskumuste kohaselt hoiavad kindad nende kandjat vaenulike inimeste ja kurjade jõudude eest. Seetõttu kanti kindaid suvel vöö vahel. Rahvameditsiinis kasutati kindaid tugeva kõhuvalu korral. Kuumad kaerad pandi labakinda sisse ja muljuti kõhtu üheksa korda. Juuksekasvu soodustamiseks tuleb juukseid lõigata kinnastatud kätega, kui kasutada kohtus üheksa lamba villast kootud kindaid, oli võimalik õigust saada.
Kui talvel külma ilmaga välja lähed, paned kindad kätte. Kinnaste sisse on kootud muster - kindakiri. Seda tasub lähemalt uurida.
Selle sees võivad olla märgid, mis üht-teist kõnelevad. Märkide abil võib üles kirjutada terveid lugusid. Neid saab kududa kinnaste sisse, samuti vöödesse, põimida kasetohust või naharibadest, lõigata või põletada puu sisse.
Mõnes kindakirjas avastad loomi (kaks põtra, linnu või hobuse pea, karu - seotud küttimisega, sisalik - veealuse maailma sümbol; Päike, Kuu, tähed - taevalikud jõud, kaitsjad), kujundeid (kolmnurk, ruut, rist, rõngasrist - Päikese sümbol) või taimi (sõnajalg, ruut punktiga keskel - seemendatud põld).
Lisaks võid leida lainelisi ja siksakilisi jooni, millega märgiti vett ja ülevalt alla tõmmatud joontega - vihma.
Nii võivad su kindad sulle nii mõnegi põneva loo jutustada. Eesti kindakirjad on valdavalt geomeetrilised. Lihtsatest põhielementidest moodustuvad keerukad ornamendid – kirjad. Rahvas on paljudele kindakirjadele andnud tabavaid nimetusi.
Kirjade nimetustes kajastub ümbritsev elu:
- kirbukiri, kärbsekiri, liblikakiri
- lambasilmakiri, karukäpakiri, oakiri
- maasikakiri, vahtralehekiri, lumehelbekiri
- saehambakiri, tuuleveskikiri, tunnikellakiri
- ohvrikirstukiri, rattakiri, lauajalakiri
- ristikiri, kassikäpakiri, sookiri
- sarviline kiri, kaardikiri, tõllarattakiri
- kitsesilmakiri, põrsakiri, kuldsõlekiri
 |  |  |  |  |
| põimitud kinnas | ristid | Muhu | mänd | Saarde muster |
Proovi oma kindakirja ka ruudulisele paberile joonistada:
- päikesemuster
- lumemuster
- vihmamuster
- õnnemuster
Kolmeaastased saavad hakkama algelise rütmimustri loomisega: kaks näpuvärvi – näpujäljekiri; kaks värvipaberist ringi, lille, looma vaheldumisi; otsi samasugune; moodusta tervik (pool + pool)
Nelja- aastased lapsed tunnevad rõõmu endaloodud mustriks kokkusobitatud värvidest. Mida vanem laps, seda erinevaid võimalusi proovida.
Kersti Merilaas "Kindakiri"Maa oli märg ja metsad udus,
õde kambris kinnast kudus.
Kudus kinnast – kellele?
väiksemale vellele
udukarva hallist lõngast,
maakarva mustast lõngast,
viie vilka vardaga,
kümne kärme sõrmega.
Kured läksid – kurjad ilmad,
sõsar vardale lõi silmad.
Viimsed lehed kaotas laas.
Haned läksid - hallad maas.
õde oli nobe nukerdama,
käbe kinnast kasvatama.
Keras kolme pässu vill,
helevalge ute vill.
Kuuled igatsevat huiget –
juba lahkuvad meist luiged.
Luiged läksid – lumi teel.
Vellekesel kärsik meel.
Vahib välja läbi ruudu:
kinnastel veel pöidlad puudu.
Veereb veel üks päevake,
kulub kulla tunnike.
Öösel kõva külma pidas.
lõunaks paksult pilve vedas.
Ega tali taeva jää:
esimesed helbed, näe!
Paljakäsi nüüd ei minda.
Sõsaralt sai soojad kindad,
kindad kätte väikemees,
udukarva hallist lõngast,
maakarva mustast lõngast,
suured valged tätrad sees.
Комментариев нет:
Отправить комментарий