Ornament - Mulgi tikand

Arhailine mulgi tikand sai alguse Paistu kihelkonnas. Paistu kihelkond asus Viljandimaa looduslikult kaunis lõunaosas ja oli üks viiest etnograafilise eripäraga Mulgi kihelkonnast. Ida-Mulgi rühma kuulunud kihelkond asetses kolmnurgakujuliselt Viljandi, Kõpu, Halliste, Karksi, Helme ja Tarvastu kihelkonna vahel ning oli koos teiste Mulgi kihelkondadega tuntud vanade rõivavormide osas väga alalhoidliku piirkonnana. Siin ei kodunenud sellised uuemad rõivaosad nagu kampsun, liistik ning meeste vatt ja vest, kuigi enne rahvarõivaste kandmiselt ärajäämist nende kohta üksikud teateid leidus. Samas oldi naaberalade mõjutustele vastuvõtlikumad kui Mulgi läänekihelkondades Hallistes ja Karksis. Jõukatel talunaistel oli 5-6 ülikonda või isegi rohkem ning 10 paari sukki ja kindaid, kuna vaesematel ja teenijatel oli peale argipäevaste vahest ainult üks pühapäevane rõivakomplekt.

Mitmete tunnuste poolest on Mulgimaa ja Kihnu põllealase tikandid võrdlemisi sarnased. Valgele pinnale on tihedalt vars-, sämp-, ahel-, rist-, ristik-, madal- või mähkpistes tumedate siniste, roheliste, madarapunaste ja pruunide ning mitmetes varjundites kollaste villaste lõngadega tikitud detailirohked ristid, sõõrid, õied, oksad ja tärnid. Süvenemisel märkame siiski nii motiivide kujunduses kui ka nende korrastuses mitmeid olulisi, tikandite pikaajalisele arenguloole viitavaid erijooni.

Silma torkab nende tugev sarnasus keskaegsetes rõivamustrites, kirikute seinamaalingutel, miniatuuridel, müntidel, vitraažiklaasil, raidkividel ja mujal leiduvate ornamentaalsete kaunistustega.

Mulgi-Kihnu tikandite lähtealuseks on keskaegsed sümboolse alltekstiga sakraalmotiivid, mis kiriklikust keskkonnast on ulatunud ka meie talupojakunsti. Üks põhielemente on „igavese“ sümbolina tuntud ristimotiiv. Rist ürgalgusliku kujuna on algselt tähistanud horisontaalseid ja vertikaalseid seoseid maailmaruumis. Lääne-Euroopa keskaegses kunstis esineb rist sageli elupuu (arbor vitae) tähenduses, olles mõneti seotud paradiisipuu mõistega. Mulgi-Kihnu tikandis näeme nii mustri foonil, põhi- või täiendmotiivina kui ka eri ornamendivormide elemendina kreeka risti. Sakraalsete sümbolite ringi kuulub ka Mulgimaa taimornamendi üks põhimotiive- sõõr. Kodarrattad on olnud igivanad mütoloogilised pühaduse ja õnne sümbolid, saatuse ja õnnemärkidena on nad sajandeid püsinud paljude Euroopa rahvaste rahvakunstis.

roosimotiiv	viltpliiatsiga roosid	roosid vahakriipe tehnikas

Roos on motiiv, mis kuulub selgelt keskaega. Ristiusu sümboolikas tähistas roos müstilist tsentrumit, olles taevaliku täiuslikkuse universaalne märk ning Jumala sümbol. Roosi õielehtede arv lisas mitmeid tähendusvarjundeid: viieleheline roos- vaikimise, kuueleheline- ühtsuse, tasakaalu ning õnne ning seitsmeleheline pühenduse ja täiuslikkuse sümbol. Mulgi tikandis tulevad selgemalt esile 6- ja 8 leheline roos. Sageli moodustab sõõr terviku sõõriga.

--------------------------------------------------------------------------

Mulgi tikandi maalimine kivile. Kivi (võib olla suur, aga sobib ka väiksemat sorti kivi), guaššid ( must, punane, kollane, roheline), pintsel, veetops, hambaork. Hambaorki läheb vaja väiksema kivi puhul, kuna väikseid kriipsukesi on orgiga parem teha kui suure pintsliga.

1. Tee kivile pintsliga must äärejoon ja hambaorgiga väiksed kriipsud.
2. Joonista ääre sisse kuusnurkse lille meenutama motiivi
3. Värvi ära

Mulgi tikandi maalimine taldrikule

1. väikene taldrik, guaššvärvid (must, punane, kollane ja roheline), pintsel, veetops.
2. Jooni taldrikule musta värviga mustri piirjoon
3. Maali muster seest guaššidega ja lase kuivada

Mulgi tikandi joonistamine paberile

• A4 paber, õlipastellid (must, sinine, punane, kollane, roheline ja valge)

1. Joonista mustaga paberi keskele ringi ja siis selle keskele must rist
2. Värvi ümbert punaseks
3. Joonista ringile ümberringi väiksed „paunakesed“
4. Värvi ringi seest erinevate värvidega ära, kõige viimasena värvi „paunakesed“.

 Mulgi tikandid