Paberist nukud

Eestlased kandsid vanasti rahvariideid, nii saartel kui ka suurte metsade keskel. Taludes peeti lambaid, nende villast saadi lõnga, mis värviti omakorjatud taimedega. Telgedel tehti valmis seeliku või püksikangas. Põllul kasvas lina, selle niit kooti särgi sisse. Talvel tehti näputöid, mõnikord tuli külarahvas kokku, et töö rõõmsamini edeneks.

Naise riieteks oli särk ja seelik. Särgil oli ilustatud krae ja kätised. Algul olid ühevärvilised seelikud hiljem pikitriibulised. Seeliku triibud on mitmevärvilised- punast, kollast, sinist ja musta. Suvel kanti õlarätikut või vesti. Õlarätik on samuti mitmevärviline rohkem on seal punast.
Mehed kandsid särki, pikki pükse või põlvpükse, triibulist või väikese mustriga vesti ning kuube. Peas oli meestel kõrge kaabu. Talvel kanti lambanahksest kasukat ja karvamütsi. Jalatsiteks veisenahast pastlad ning puukoorest punutud viisud.

Rahvariiete ja paberist nukkude valmistamine käelise tegevuse tunnis.

• Lapsed joonistavad paberi peale nukud ja lõikavad välja
• Selleks, et nukud püsti seisaksid tuleb nende taha kleepida toed
• Rahvusliku mustriga riided on joonistatud viltpliiatsite või rasvakriitidega
• Riided joonistatakse valgele paberile ja lõigatakse välja
• Laps joonistab sellise mustri, mis talle meeldib
• Riided tuleb lõigata natuke suuremad
• Lapsed võtavad paberist nuku ja hakkavad välja lõigatud rahvariideid selga panema
• Laps saab ka kodus nukule kleite, seelikuid, veste, pükse joonistada.

 

 Rahvariided selga